afghanistan -- day 9 -- 29/1/7

LASHKAR GAH, TRANSIENT DAY

 

Jälle yks rändamispäev. Hommikul lennuk Kandaharist Camp Bastioni Helmandis . Pidi kyll kopter olema otse Lashkar Gah'sse, aga siin lendab see, mis pidi lendama -- ajal, mil ta pidi lendama & kohta, kuhu tuli algselt lennata – vanatestamentliku sagedusega, ehk mitte ylearu tihti. Ehk lyhidalt, Bastionist saime pärast suhteliselt inimlikku viivitust Chinook kopterisse , mis viis meid Lashkar Gah'sse yle maastiku, mida saab vaid porikôrbeks nimetada. Ajalooliselt on porikôrbe keskel jooksnud Helmandi jôge aegajalt ymbritsenud viljakad hästiniisutatud alad, aga praegune pole yks neist aegadest. Kôik on yhtlaselt porihall, Bastionit ymbritseva kôrbe servast algab kyll asustatud ala – rohked myyrid piiramas ôuesid ja terveid pôllumaajuppe, kuid rohelist on minimaalset. Samas tuleb öelda, et näha pole ka punast, kuigi Helmandis kasvatatavatest moonidest toodetakse yle poole Euroopa heroiinist.

 

1960-ndail oli Helmand väidetavalt yks Afganistani leivakottidest. Reisikirju lugedes olid ilusad ajad – ringiliikumine polnud märkimisväärselt ohtlik, olid kylalistemajad, chaikhanad, ajaloomälestised, giidid jms tsiviliseeritut. Venelased ehitasid suurt ringteed, mis yhendab Kandahari Helmandiga ja kaugemalt Herati pôhja ja Kabuliga (kuigi pôhjaosa vist päriselt ei valminudki), ameeriklased tamme Helmandi jôele. Nyyd on ringtee kyll olemas, aga liikumine igayhe omal riskil (kuigi Kandahari laagri tôlgid ytlesid, et bussiga saab Kabuli – ca 460 km – vaid 5 tunniga ja probleemideta) ja ameeriklased on taas kohal Helmandi pôhjaosas asuvat Kajaki tammi taastamas. Aga kohal on ka Taleban ja NATO poolt konstruitav turvakorraldus kohalike hôimuvanematega keskpôrandal ei jäta endast kuigi toekat muljet (! leppega tômbavad kylad vardasse Karzai lipu ja ajavad ise sirgeks oma sotid Talibaniga, NATO hoiab asjadel kaugemalt silma peal. Abirahad lähevad esimeses järjekorras mosheede ehitamiseks). Kohalike vôimestamine on hea idee, aga eeldab, et kohalikud suudavad ise ymbritsevaga toime tulla. NATO entusiasmi sellise asjadekorralduse suhtes tôstis väidetavalt möödunud suve kogemus, mil britid lôid kaugetesse kyladesse baasidest sillapäid, kuid avastasid siis, et istuvad neis baasides kui pardid lasketiirus. Taliban tulistas mägedest, nemad mägedesse vastu, kohalikud on kahe tule vahel ja midagi pysivat nii muidugi ei loo.

 

Igal juhul. Lashkar Gah provintsipealinnana on suhteliselt turvaline, linnas elab omaette isegi abiorganisatsioonide välismaalasi. Peamine oht on suitsiiditerrorism, viimane intsident leidis aset eelmisel nädalal USA abikontori ukse ees, hukkus yks kohalik. Keskmiselt öeldakse nii juhtuvat kord kahe kuu jooksul. NATO laager (tegelikult kyll ISAFi PRT Briti sôjaväelise toetuselemendiga vms, aga detailid ei huvita siin kedagi ja miks peaksid nad meidki hetkel) on suhteliselt väike, ca 400 meest. Laagri teeb Eesti jaoks eriliseks Eesti diplomaadi kohalolu. Asjur Toomas Kahur kyll viisasid ei väljasta, kuid tal on vôtmeid, mis avavad palju uksi. Peamiselt tegeleb Eesti esindaja ylesehitustööga, meie riigi jôupingutused on juba mônda aega olnud pyhendatud hapnikutelgi hankimisele kohaliku haigla jaoks. Haigla taga on potentsiaalselt Helmandi ! kôik 1.2 miljonit inimest.

 

Öö tuleb ukse taga, mis avaneb viimasena. Sellele on kirjutatud "Transients Room No.2"