Afghanistan - day 4 - 24/1/7

NATO dissyllogism

Eelmise postituse jätkuks: iganädalane rahvusvahelist \"julgeolekuabi\" kanaliseeriva ISAFi briifing ajakirjanikele kolmapäeva hommikul sundis veel Afganistani paradoksi yle mõtisklema.

Asja keskmes on midagi, mida võiks nimetada NATO (kui ISAFi emaorganisatsiooni) dissyllogismiks. Järgnev on veidi meelevaldne, kuid yldplaanis kehtiv utreering. a) Afganistanil on tõsiseid probleeme haldussuutlikkusega (see on tegelikult EL termin [administrative capacity]. NATO kasutab modifikatsiooni [capability problems], mida võiks tinglikult tõlkida \"probleemideks haldusvõimega\"); b) kõik, mis NATO toel ja osalusel Afganistanis toimub, teeb seda Afganistani valitsuse soovil, nõudel, juhtimisel, vastutusel jne; c) Afganistani suurim probleem ja paljuski Talibani mässutegevuse võti on uimastikaubandus (<90% Euroopa heroiinist, <50% riigi SKTst; lõviosa kasvatuspiirkonnast kattub Talibani mängumaaga), millega võitlusse NATO aga põhimõtteliselt ei sekku.

Tulemus meenutab NL algusaja valemit \"kommunism = nõukogude võim + kogu maa elektrifitseerimine.\" Nõukogude võim võrdus seega kommunism miinus kogu maa elektrifitseerimine jne. Ehk: Afganistani vastutus pluss NATO abi miinus uimastid võrdub null. Või, kui on a) ja b), siis c) (uimastitest lahtisaamine) ei järgne.

NATO armastab statistikat. Afganistanis on hetkel ca 42000 välissõdurit, 32000 neist ISAFi omad ja ylejäänud USA ainualluvuses Al Qaida jahil.Afganistani armees on 30000 sõdurit. Aastaks 2009 on neid 70000 ja nad on valmis riigi eest ise seisma. Afganistanis tegutsevad ISAFi provintsitaastustiimid (PRT-d) on algusest peale teostanud 18000 projekti. Pessimistile paistab, et siin eristuvad illusioonid, suured illusioonid ja statistika.

Talibani on NATO USA kaitseminister Robert M Gates`i abil lahanud kolmeks: 1) fanaatiline Taliban Quetta'st, Peshawar'ist ja Miranshah'st (Pakistani radikaalsed shuurad), kelle eesmärk on globaalne Jihad; 2) värvatud kohalikud, kelle eesmärk on võidelda okupatsiooniga kohaliku võimu ja raha nimel; 3) \"päevatöölised\", keda huvitab raha. Siit on tuletatud lihtne strateegia: lahuta 1) ja 3) lõhestades 2) ja hävitades 1) ning kõik hakkab laabuma. Mida see valem ei arvesta, on poorsed piirid ja ca 3 miljonit afgaani põgenikku Pakistanis sadade radikaalsete madrassah'de mõjuväljas.

Helmandis (kuhu see blog pyhapäeval ligi kaheks nädalaks suundub), nähakse lyhiyhendust rahu suunas kohalike hõimuvanemate võimestamises. Võim Taliban eemaldada antakse neile, mispeale ISAF saab piirkonnas vabalt liikuda. Pilootprojekt kohas nimega Moussakala on juba käigus. NATO on rahul, kuid afgaani ajakirjanike kysimuste järgi kolmapäeval võib oletada, et hõimuvanemad tunnevad end Talibaniga silm silma vastu seistes veidi yksijäetult.

Siin tekib kysimus, kus on selle meetodi paralleelide piirid. Näiteks kohtu- ja justiitssfääris otsib rahvusvaheline yldsus Afganistanis ametlikult univers! aalseid lahendusi, mis austavad globaalseid valgustusprintsiipe. Mille baasil vaielda Pashtuni hõimuvanematega, kes jõustavad midagi, mis on pealt Sharia ja seest Pashtunwali ja kokkuvõttes väga vähe harmoneerub Lääne arusaamaga õigusest?