Afghanistan - day 2 - 22/1/7

Kandahar-Kabul

Igal kohal on oma lõhn ja see on eriti tõsi vaeste kohtade puhul. Kunagi 1990. aastate alguses shokeeris mind yhe ameerika tuttava tähelepanek \"Tallinn smells\" - Tallinnal on lõhn kyljes.

Viimases viisteist aastat sunnivad arvama, et ameeriklasel oli õigus. Lõhnad on, aga neid tunnevad ainult väljast tulijad, kohalikud on harjunud.

Vaese koha viiruk on kirbe suitsulõhn. Kandahari lennuväli, millega piirneb NATO juhitava Afganistani Rahvusvahelise Abijõu (ISAF) baas (tegelikult siiani nii vormilt kui sisult peamiselt USA baas) asub Kandahari linnast 20 km kaugusel, ometi on olfaktoorsed märgid põletamispõhisest eluviisist on tervitavad saabujat lennukitrapil.

Hiljem selgub, et mitte ainult kohalikud ei põleta. Põletab ka NATO baas ja valimatult, paberist plastikuni. Mida ei põletada, kanditakse laagrist välja, kuid jääb silmaulatusse. Kogu 11000-pealist baasi ymbritseb buumilinna oreool, segu Metsik! ust Läänest ja kullaprospektorite asulast. Tänavad on täis relvastatud promeneerijaid (tõsi, Kandahari baasis valitseb kuiv seadus), kohalikud on kas teenindav personal või väline oht (NATO sõjaväelased omapäi Kandaharis ei käi. Ajakirjanikud samas kyll). Öö tulles kuulub maa kohalikele, aga kellele täpselt ei tea keegi. On hõimustruktuurid, uus-Taliban, transpordi- ja uimastimaffiad.

NATO ringides on laialt levinud hinnang, et Taliban moodustab mässulistest 10%,ylejäänud palgatakse \"päevilisteks\" kohalike talumeeste hulgast. Taliban jõuab rohkem maksta. Kui aga maailmas on koht, kus sotsioökonoomilised realiteedid ei kyyni, on see Pashtunimaa oma aastatuhandetepikkuse vallutamatuseoreooliga.

NATO ohvitserid osutavad, et nii Kandaharis kui Helmandis pöörduvad kohalikud hõimuvõimud yha enam Talibani vastu. Optimismiga ei haaku igapäevatõde, et NATO ei söanda päevavalgeski ilma hävitava tulejõu toetuseta baasist väljuda. Ja ei teata, mida karta.

Hobuste ase! mel veavad buumilinna asukaid rohked nelja-, kuue- ja kaheksarattalised. Rattad paneb käima diisel, mida baasi asukaile jagatakse tasuta. Tuuakse teda Pakistanist Karachi sadamast Quetta kaudu ning varustusliinide haprust meenutas eelmisel nädalal 11st masinast koosnenud konvoi syytamine Kandahari kylje all. Õhku lendas viis masinat, keegi kyll surma ei saanud. Samal marsruudil põletati eelmisel aastal maha kaks Eesti vägede tarbeks transpordis olnud soomukit PASI, kolm miljonit krooni tykk, mis nyyd baasi perimeetri serval nukralt ootavad oma elude viimast vaatust helikopteritule märklaudadena.

NATO lõunaregiooni väejuhatuse pressiesindaja selgitab lyhidalt olukorda, mida kujundab teiste seas ka 130 Eesti sõdurit. \"Konventsionaalne oht\" Talibani poolt hävitati eelmise aasta sygiseks, nyyd kitkutakse ykshaaval välja Talibani liidreid. Seni viimane vahistati Briti eriyksuste poolt eelmisel nädalal. \"Varem kõrvaldasime teadaolevad Talibani juhid pommidega, nyyd aga võtam! e nad vahi alla. Olukord normaliseerub,\"ytleb NATO esindaja. Ta tunnistab kyll vastaliste aktiviseerumise võimalikkust, kuid rõhutab, et see ei toimu enam mitmesajapealiste jõukudena, vaid pommirynnakute, suitsiidiplahvatuste jm kujul. Meenub Iraak.

Eelmises postituses sisaldunud ajakirjandusteema jätkuks: meedia- ja NATO- maailmale siin pakub elavat arutlusainest yks Briti teleajakirjanik, kes saatis oma riigi vägesid välioperatsioonil. Yksus sattus Talibani tule alla ning yhel hetkel haaras ajakirjanik käeulatuses vedelenud automaadi ja andis vastase suunas ka paar valangut. Mida arvata? Osalusajakirjandus? Ka ajakirjanik on inimene?

Õhtu on nagu eelminegi. Seekord on transpordivahendiks C-130 Hercules, mis Kandaharist kõigepealt suudnub Helmandis asuvasse Camp Bastionisse. Seal toimub \"järsu profiiliga\" maandumine, vahetub paar reisijat ja võetakse suund Kabulile. Enne Kabuli kordub vana rutiin - tuled maha, järsk kõrgusekaotus maandumisel. Väljas on lumehanged! , ööseks lubati -19 kraadi.