Wednesday, 24 January 2007

Afghanistan - day 3 - 23/1/7


Kellele kuulub maa, millel pole omanikku? Afganistan vaatamata oma pea universaalselt tunnustatud strateegilisele tähendusele on kui kuum kartul asjasse segatud rahvusvahelise yldsuse suus. NATO, tema juhitud turvaabijõud ISAF, YRO, EL räägivad kõik oma mätaste otsast sellest, kuidas kõike, mis toimub \"omab,\" juhib, koordineerib jne Afganistani valitsus. See kõik oleks tore praktiliselt igas maailma riigis, kuid maailmas on käputäis erandeid nagu Afganistan, Somaalia, Iraak hetkel. Seal jätab selline jutt, ykskõik kui poliitiliselt korrektne rahvusvahelisele ohjamisele allutatud yhiskonna suhtes, ja ykskõik kui poliitiliselt vajalik Afganistanis viibiva rahvusvahelise yldsuse jaoks, kohati groteskse spektaakli mulje.

Jah, NATO, YRO, EL etc annavad vajalikku abi ja toetust, kuid nende soovimatusel kogu hingega protsessi selja taha asuda on hirmu ja lootusetuse lõhn. Sest kui kogu see värk peaks kõht ylespidi pöörama, kardetakse jääda vastutajaks. Sisuliselt otsit! akse olekut, mis kyynilisemates poliitilistes mängudes pikema demokraatia kogemusega
riikides kannab inglisekeelset nime \"plausible deniability\" - ehk käte \"ettepestust\" igal ajamomendil.

Sest mida saab oodata valitsuselt, mis kontrollib administratsiooni, mis vältimatult võtab sadu miljardeid dollareid matti riigi miljardeid dollareid väärt narkokaubandusest? Mille presidendi tiitel irvhammaste suus on yldse mitte reaalsusest kauge \"Kabuli kuberner.\" Ja mis istub aastakymneid möllanud rahvuslike, usuliste ja madalate kirgede suruõhukatlal Lääne heast tahtest. Sel heal tahtel on aga poliitiline hind ja lakkamatu viisakas, kuid yhemõtteline kätepesuvõimaluste otsimine osutab, et kõik saavad aru, et igavesti ei kavatse seda keegi maksta. Ega ehk isegi selle paari põlvkonna vältel, mis realistlikult kuluks Afganistani yhiskondlik-eetiliseks saneerimiseks.

Kuna karta võib, et blogist otsib enamus inimesi \"muljeid\", siis paar sõna ka Kabulist. Kabul meenutab ! hetkel ilma elektri ja sanitatsioonita Koplit aastast 1990, millest on mitu korda sõda yle käinud ja mille kohal kõrgub varemetes Toompea loss. Linna tegelik võim asub Tondi kasarmus ning hetkel kaalutakse seal seni tasuta osutatud energeetikateenuse lõpetamist. Linna vähesed välismaalased ja häbelik koorekiht käivad õhtust söömas mõnes eemaldatud tänavakattega Kassisaba sopistustesse peidetud restoranis, kus pearoog maksab Hanija mehe päevapalga. Pimenduses elavatel Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel saab elektrit vaid erageneraatoritest, majade vahele tõmmatud nööridel ripuvad kirju pesu read ja nende all patrullivad vaheldumisi mornide nägude ja õliste naeratustega pardilaskmismundrites ja automaatidega meeste salgad.

1 Comments:

At 25 January 2007 at 13:41 , Blogger Tanel said...

Briti ajakirjaniku nimi oli ehk Sean Langan?

Tegemist oli Briti Channel4-ja dokiga, filmitud sept 11-13 vist kui ei eksi Garmsiris.

Nüüd, hiljem käis ta ka Talibanil külas, http://www.channel4.com/news/dispatches/article.jsp?id=1046

 

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home