Thursday, 1 February 2007

afghanistan -- day 12 -- 1/2/7 (PARANDATUD VERSIOON)



CAMP BASTION DÉJÀ VU

 

Tänane päev on möödunud suurte ootuste puududes, nii ei saa olla ka suuremaid pettumusi. Lennupäevad Afganistani sôjaväelisel taevakummil yldiselt nôuavad 100%list keskendumist ainult endale ja nii läks seekordki. 1445 check-in tôlgendus lôpuks 1920 takeoff'iks pärast seda kui esimese lennuki stardimootor keeldus temalt oodatud tegevust ette vôtmast. Saabumine Camp Bastion'i Helmandi kôrbes kell 2000. Regulaarne ôhtusöök jäi saamata, Kandaharist anti kaasa ôun, shokolaadipulk ja kohalik koola. Shokolaad liitus mustade päevade varuga pärast seda, kui selgus, et Camp Bastioni Briti armee NAAFI poe kôrval on koht, kust saab vôileibu ja friikartuleid (kas keegi on kunagi märganud, et eesti keeles olid juba enne Iraagi sôda « vabadusekartulid » ? [ok, ok, tegelikult on muidugi truism, free= valestikôlastet fries])

 

Camp Bastionis on mul au viibida kolmandat korda, oma arvepidamise järgi, kuigi vôibolla ka neljandat. Vähemalt kaks korda on mind siia deponeeritud vahemaandumiste käigus, kuigi laagrisse endasse pole saanud.

 

Öine ôhk on mahe, Afganistani kurikuulus talvine temperatuuriamplituud hakkab koomale tômbuma. Laager asub, nagu öeldud kôrbes, ja on yks ilmselt eraldatumaid omalaadseid. Paartuhat inimest, aga kohalikke elab naabruses vähe kui yldse keegi. Eesti kaitseväelased, keda esimest korda nägin siin kymmet yletavas kontsentratsioonis ytlevad, et yhegi moshee hommikulaul laagrisse ei kosta. Vaikib ka mobiil, kohalike vôrkude tugijaamu pole. (Kuigi Afganistani argipäeva eriti maakohtades on vôimalik kirjeldada keskaegsena, on mobiil ja auto siin tarbeesemed. Kui môlemad sobivad keskaega, mida ytleb see keskaja inimese kohta ? Ehk seda, et jutud eneseteadliku mina (inglise keeli selfhood) puudumisest on liialdatud).

 

Esimene mulje kaitseväe kontsentratsioonist on äärmiselt sôbralik. Juhtkond on ajakirjanike aja sisustamise osas selgelt mures (kompaniid saab selleks rakendada vaid osaliselt). Majutus on yleköetud (mis on siin luksus). Kompanii juhtkonnal on loomulikult tähtsamat teha, aga aega leitakse. Väiksemad olmemured pyhitakse kui peoga. Homme ootab tutvumine jôudude pôhiosaga.

 

Kuigi Eestist olla juba kostnud nurinat, et arvuliselt tunduvalt vähemad ja rollilt marginaliseeritumad sôjaväepolitseinikud on ebaproportsionaalselt eetri- jms ruumi saanud, ei ole nendegi rambivalgus veel ammendunud. Asjur Toomas Kahuri saatjad lahkuvast vahetusest on pyhapäeval Camp Bastionis autasusid saamas.


0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home